Kaart - Mažeikiai

Mažeikiai on linn Põhja-Leedus, Mažeikiai rajooni, Mažeikiai ja Reivyčiai valla halduskeskus. Linn asub Venta jõe ääres merepinnast 81 meetri kõrgusel. Linna nimeks on poola keeles Możejki, saksa keeles aga Moscheiken.

Tähtsaimaks ettevõtteks linnas on naftatöötlemistehas. Lisaks sellele valmistatakse linnas mööblit, aknaid ja uksi, betoondetaile, jäätist, leiba ja õlut.

Haridust annavad ka gümnaasium, kaks keskkooli ja neli põhikooli. Lisaks asuvad seal veel erivajadustega laste kool, kunstikool, muusikakool, koreograafiakool ja polütehnikum.

Linnas on raamatukogu ja kultuurimaja. Antakse välja ajalehti Santarvė ja Būdas žemaičių. Halduslikult moodustab linn omaette valla.

Linnas on muuseum. Vaatamisväärsusteks on veel õigeusu kirikud aastaist 1894 ja 1933, sünagoog aastast 1924, luteri kirik aastast 1908, katoliku kirikud aastaist 1935 ja 2005. Raudteejaama hoone pärineb aastast 1873, selle juures asuvad veel mitmed vanad ehitised.

Mažeikiai sõpruslinnade seas on Paide, Saldus, Navapołack, Płock ja Havířov.

Linna on esmamainitud 1335. aastal. Toona asus Mažeikiai kuralaste Ceklise muinasmaakonnas. Mažeikiai hakkas jõudsalt kasvama siiski 1869. aastal, kui läbi linna rajati Vilniuse–Liepaja raudtee. Aastal 1874 valmis raudtee Mažeikiaist Jelgavasse.

1899–1918 oli linna ametlik nimi Venemaa keisririigi Vilno kubermangu koosseisus Muravjovo. Asulas elas toona paljude rahvaste esindajaid – venelasi, lätlasi, juute. Kuni aastani 1904 oli sealne raudteejaam tähtis knygnešystė keskus.

Aastal 1895 rajati linna esimene tehas. Aastal 1902 valmis vaguniremonditehas, linna asutati ka raudteekool. Aastal 1914 sai Mažeikiai linnaõigused.

Esimese maailmasõja ajal peatus rinne mõnda aega Venta jõel, toimunud lahingute käigus linn purustati. Tsaaririigi võimud pagendasid kõik sealsed juudid Venemaale. Leedu Vabadussõja ajal hõivasid linna korraks punaväelased, hiljem, bermondtiaadi ajal, võitlesid Leedu väed seal Pavel Bermondt-Avalovi vägede vastu.